Hüpertroofiline kardiomüopaatia ehk HCM on kasside hulgas kõige levinuim geneetilise komponendiga südamehaigus, mis mõjutab südamelihast, muutes selle paksuks ja jäigaks. Paksenenud südamelihas ei suuda oma tööd piisavalt teha ning selle tagajärjeks võib olla kassi äkksurm. HCM on levinud paljude kassitõugude ja ka tõuta kasside hulgas, aga teades riske on võimalik neid ka minimeerida.
Geenimutatsioonidest, mis HCMi põhjustavad on praeguseks teada ainult üks ja see on MYBPC3 geenis. Sedagi ainult Maine Cooni ja Ragdolli tõusiseselt. Inimeste näite põhjal arvatakse, et neid mutatsioone võib olla tegelikult sadu. Aga kuna üks on kindlaks tehtud ja Maine Cooni puhul on võimalik selle esinemist geenitestidega kindlaks teha, siis see on esimene hügieenifaktor, mida kasvataja peaks tegema. Kui näed kasvatajat kirjutamas, et kass on HCM N/N, siis see tähendab seda, et kasvataja on oma aretuskasse testinud selle ühe konkreetse geeni suhtes ning kass ei ole selle mutatsiooni kandja.
Aga need ülejäänud sajad võimalused? Kas ongi loterii? Mitte päris. Kassidel, keda see geneetiline häda puudutab, tekivad muutused ning neid muutusi on võimalik kindlaks teha südame ultraheliuuringuga, kus kardioloog mõõdab erinevaid aspekte südame juures ning nii saab jälile ka võimalikule probleemile. Kasvataja, kelle kassidele (ja nende esivanematele) on regulaarselt südameuuringuid tehtud, saab palju kindlamalt väita, et tema kasvatatavates liinides probleemi ei ole. Ja kui probleem peaks uuringute käigus selguma, siis saab kasvataja seotud loomad aretusprogrammist välja arvata, et mitte defekti edasi anda järgmistele põlvkondadele.
Mitte ükski test ei anna lõplikku garantiid, et loom, kelle sa võtad, elab ilma terviseprobleemideta kõrge vanuseni. See ei sõltu ei liigist ega tõust, see lihtsalt on paratamatus kõigi elusorganismide puhul. Aga olles kursis võimalike ohtudega, on võimalik neid minimeerida, teha õigemaid valikuid ja ka probleemide ilmnedes teadlikumalt reageerida.