Kui meie kiisupojad lähevad oma uutesse päris kodudesse, soovitame me neid esimestel päevadel hoida vaid ühes toas ning kui peres on teisi loomi, siis neid eraldi hoida esimesed 14 päeva. Miks see oluline on?
Karantiiniprotsess on uue kassipoja sisseelamise üks olulisi osasid. See ei ole vaid teie värske kassipoja vaid ka teie teiste loomade kaitsmiseks ning selleks, et kassipojal tekis teiega tugev ja turvaline emotsionaalne side.
Kassipoja elu, nii nagu ta seda teadis, pöördus just peapeale. Ta eraldati oma emast ja õdedest-vendadest, kellega ta sünnist saati ööpäevaringselt koos on olnud, pole enam ka neid inimesi kellega ta seni harjunud oli ja ennast turvaliselt tundis. On väga oluline, et kassipojale antaks aega oma uue kodu ja perega kohanemiseks ja aru saamiseks, et kõik need uued helid, lõhnad, kohad ja inimesed on tema jaoks turvalised ja meeldivad. Isegi väiksed asjad, nagu see, kuidas teie sammud kõlavad, telesaated, mida te vaatate, teie hääletämber, teie kodus valmistatavate toitude lõhnad, on ju täiesti erinevad sellest, millega kassipoeg oma elu esimesed 14 nädalat harjunud oli ja mida turvaliseks ja tavapäraseks pidas.
Meie kassipojad on oma sünnikodus sotsialiseeritud, nad on harjunud helidega, teiste loomadega, inimestega. Aga need helid, inimesed, loomad, on uues kodus täiesti erinevad. Enamasti kohanevad nad küll uute oludega ülikiiresti, aga esimene emotsioon on loomalapsele ikkagi stressirohke.
Kassipojaga tugeva emotsionaalse sideme loomine eeldab, et mõlemal poolel on selleks huvi. Kui kassipoeg tunneb ennast oma ümbruses turvaliselt, on ta väga huvitatud ka inimesega suhtlema, teda tundma õppima, temaga mängima. Kui kassipojal on korraga avastada suur territoorium, siis pigem ei ole inimene tema jaoks oluline vaid üks lisastressiallikas. Kassipoeg peab õppima, et need uued kahejalgsed on tema inimesed, keda ta saab usaldada ja kes nüüd talle tuge, hoolt ja armastust pakuvad. Suure territooriumiga tutvumine võib viia selleni, et kassipoeg leiab endale peidukoha, kust seda uut ja hirmutavat maailma jälgida ja see võib viia selleni, et kassi ja tema inimeste vahelise sideme loomine on pikem protsess ja rahul ei ole ei kass ega inimesed.
Teine oluline aspekt, miks kassipoega isoleerida, on uue liivakastiga tutvumine. Kassipoeg on tuttav nende liivakastidega, millega ta oma sünnikodus harjunud on, teab, kus need asuvad ja milleks neid kasutatakse. Uus liivakast on uus, lõhnab teisiti, näeb välja teisiti ja kui see veel peaks silma alt kaduma, sest territoorium, mida avastada, on suur, siis võib juhtuda, et kassipoeg lihtsalt ei suuda seda uut liivakasti õigel hetkel üles leida ja kui siis valesse kohta õnnetusi juhtub, võib nende õnnetuste lõhn ajendada kassipoega neid valesid kohtasid veel edaspidigi kasutama.
Väga oluline on ka protsess kuidas tutvustada uut kassipoega juba kodus elavate teiste loomadega. Isegi kui te juba teate, et teie kodus olevad lemmikud on terved ja teiste loomadega väga hästi toime tulevad, ei tohiks uut kassipoega kohe teistega kokku lasta.
Keskendume siin eelkõige kasside tutvustamisele kassidega. Kassid on väga territoriaalsed loomad, seega iga uustulnuk on residentkassi jaoks tema territooriumile sissetungija, kelle osas tuleb olla kui mitte just otseselt vaenulik, siis vähemalt skeptiline. Mulle meeldib tuua paralleeli sellega, et kuidas suhtuksite teie, kui ühel heal päeval tuleb elukaaslane oma uue sõbraga koos koju ja teatab, et see sõber elab nüüd ka siin. Mitte just vaimustunult, eks? Teie residentkass tunneb ennast täpselt samamoodi. Ükskõik kui tore inimene see uus sõber ka ei oleks, te ei tunne teda, te ei tea, et ta ei ole teile ohtlik ja teie elukorralduses tehakse kohutavalt suur muutus. Kui te seda sõpra varem tunneks ja teaks, et talle meeldib koristada, teeb hästi süüa ning on väga meeldiv vestluskaaslane, teaksite, et ta tulemas on ja ajutiselt teie juures peatub, suhtuksite te sellesse hoopis paremini. Nii ka kassidel. Neid on vaja ette hoiatada ja neil on vaja veenduda, et see uus ei ole oht vaid pigem potentsiaalne sõber ja hea kaaslane. Korralik tutvustusprotsess paneb aluse elukestvale sõbrasuhtele, kehv tutvustamine võib selle suhte parandamatult rikkuda ja samas kodus elavatest loomadest sõpru ja mänguseltsilisi ei saa.
Karantiiniperiood on oluline ka loomade tervisele. Kõik kassid kannavad enda organismis levinud viirusi nagu näiteks herpesviirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede haigust, koroonaviirus, mis põhjustab kõhulahtisust jne. Need viirused on uinunud olekus, ei valmista kassile mingeid vaevusi ega sümptomeid. Stressiolukorras kassi immuunsüsteem nõrgeneb ning viirused aktiveeruvad ning kassil võivad esineda neist viirustest tulenevad kliinilised sümptomid ning samal ajal levitab ta viirust ka enda organismist välja nakatades omakorda teist kassi. Vaktsineeritud loomadel on need sümptomid enamasti leebed ja ei põhjusta suuri probleeme, kuid ebamugavust küll. Seega kaks stressis kassi tähendab reeglina kahte vesiste silmade ja nohuste ninadega või kõhulahtisusega kassi. Seda on lihtsam vältida kui pärast tagajärgedega tegeleda. Karantiiniperiood ja aeglane tutvustamine vähendavad stressi ja sellest tingitud immuunsüsteemi nõrgenemist.
Kuidas kassi eraldada? Kassipojale tuleks sisseelamiseks anda üks tuba, mis on ülejäänud majapidamisest eraldatud uksega. See võib olla magamistuba, võib olla vannituba. Oluline on see, et seal toas oleks kassi liivakast, toidu- ja jooginõud ning koht kus magada ning kui peres on teisi lemmikuid, siis nemad sinna sellel perioodil ei tohiks pääseda. Seda on lihtsam teha siis, kui residentidele juba mõned päevad enne uustulnuka tulekut mitte lubada sinna ruumi minna. Seal käite siis kassipojaga tutvumas ja mängimas ning sõbraks saamas, õpetades talle, et teie olete nüüd tema inimesed, kellele ta saab loota ja keda usaldada.
Kui tundub, et kassipoeg tunneb ennast seal toas kindlalt ja on ka inimestega sõbraks saanud ning naudib nende tähelepanu, tuleb alustada teiste loomadega harjutusprotsessi. Kõigepealt toimub tutvumine lõhnade kaudu. Nagunii on loomad juba tundnud teie küljes teise looma lõhna. Järgmiseks tasub vahetada neil omavahel kasutusel olevaid pesasid või mänguasju, mille kaudu veelgi rohkem seda lõhna tutvustada. Kui kassid on juba üksteise lõhnadega harjunud, siis oleks ideaalne tekitada järgmiseks olukord, kus nad saavad üksteist näha, aga ei saa puutuda. Enamasti kodudes sellist võimalust, et kahe ruumi vahel oleks klaasuks, ei ole, aga kui on, siis seda tasub loomulikult selle tutvustusprotsessi jaoks ära kasutada. Esialgu siiski jälgida kasside omavahelist suhtlemist ja tutvumist ning mitte mingil juhul ei tohi seda ise tagant utsitada – lasta neil toimetada omas tempos ning kui on näha, et olukord tekitab hirmu, ärevust, agressiivsust, siis kassid uuesti lahutada ja jätkata siis kui nad on saanud jälle selle mõttega teisest loomast veidi harjuda.
Enamasti läheb sisseelamine ilma eriliste raskusteta, aga kuna selles faasis tehtud vigu on edaspidi väga raske siluda, on konservatiivsem ja aeglasem lähenemine alati palju lihtsam kui tagajärgedega tegelemine.