Uhke ja voogav kasukas on üks Maine Cooni firmamärkidest, kuid selleks, et karv püsiks ilus, tuleb omanikul ka veidi vaeva näha.
Maine Coon on isetekkeline põlistõug, mis on pärit Põhja-Ameerika kliimast, üsna sarnasest meie omale, kus suved on soojad ja talved külmad ning vahepeale jääb mõõtmatu hulk kehva suusailma. Nende karv on kohandunud, et neid sooja ja kuivana hoida - neil on iga ilma kasukas, mis koosneb pehmest paksust aluskarvast ning vetthülgavast karmimast pealiskarvast.
Kassipoeg ei aja umbes esimesed 8 elukuud praktiliselt üldse karva ega pulstu, aga see on just see aeg, mil tuleb kammimisega korralikult sõbraks saada, sest kui seda kunsti noorena selgeks ei saa, siis on väga keeruline täiskasvanud kassi kammimisega harjutada siis kui seda reaalselt vaja läheb. Kassi kammimiseks on kõige efektiivsem metallpiidega kamm. Harjad silitavad vaid pealispinda, kamm ulatub ka aluskarvani ja eemaldab lahtise karva, mis muidu jõuaks su diivanile või tekitaks kasukasse pusasid. NB! Furminator ei ole kamm vaid on karvalõikur, mis lõhub kassi karva ja võib ilusa kasuka täiesti lootusetult ära rikkuda.
Kodustes oludes ei ole Maine Coonil tarvilik end ilmastikunähtuste eest kaitsta, aga karv ja nahk ei tea seda ning nahk eritab endiselt rasu, mis karva ilmastikukindlaks muudab. See võib tähendada, et sul on vaja oma kassi ka pesta. Vajadus sõltub karvatüübist, mõni kass ei vaja pesu üldse, mõni kass muutub rasuseks ja hakkab seetõttu pulstuma. Aga üldiselt võib arvestada sellega, et kord-paar aastas võiks kassi vannitamise ette võtta. Kui kass on sellega harjunud, siis inimkahjustusi ei kaasne. Aga alati on võimalik see ülesanne delegeerida spetsialiseerunud groomerile.
Mida hoolsam on omanik, seda ilusam ja tervem on kassi kasukas ja seda karvavabam on kodu.